Jagatud või renditud sõiduki liikluskindlustus hüvitab õnnetuse korral eelkõige kolmandale isikule tekitatud kahju. Sõiduki kasutaja võimalik vastutus rendifirma ees tuleneb eraldi rendi- või kasutuslepingust. Seetõttu võivad ühe õnnetusjuhtumiga kaasneda korraga liikluskindlustuse menetlus, sõiduki enda kahju käsitlus ja lepinguline nõue juhi vastu. Vajad liikluskindlustust? Kindlustusestis saad võrrelda kuni 9 seltsi pakkumisi.
Sõiduki enda kaitseks saad pakkumisi meie kasko kalkulaatoris võrrelda.
Mida tähendab jagatud sõiduk?
Jagatud sõiduki mõiste alla võivad kuuluda erinevad kasutusviisid:
- äpi kaudu minutiks, tunniks või päevaks renditav auto
- tavapärasest autorendist saadud sõiduk
- inimeselt inimesele renditav või jagatav auto
- ettevõtte ühiskasutuses olev sõiduk
- takso- või sõidujagamisteenuses kasutatav auto
Õiguslikult võivad need olukorrad erinevad olla. Liikluskindlustuse põhimõte jääb üldjoontes samaks, kuid sõiduki kasutamise luba, lisatasud ja oma auto kahju hüvitamine sõltuvad olukorrast.
Kannatanu kahju hüvitab liikluskindlustus
Kui rendi- või jagatud sõiduki juht põhjustab liikluskindlustuse juhtumi, hüvitab sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule tekitatud kahju seaduses sätestatud ulatuses. Hüvitatav kahju võib hõlmata:
- teise sõiduki taastamise või asendamise mõistlikku kulu
- muu vara, näiteks piirdeaia, hoone või liiklusmärgi kahjustust
- kannatanu ravi- ja muid isikukahjuga seotud kulusid
- seaduses sätestatud tingimustel muud varalist ja mittevaralist kahju
Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumi põhjustanud juhi ravikulu hüvitab kindlustusandja raviasutusele, kui seaduses sätestatud välistust ei esine. Ravikulu ei hüvitata, kui juht põhjustas õnnetuse tahtlikult või oli joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
Liikluskindlustus ei hüvita üldjuhul rendiauto enda kahjustust. Selleks võib olla kasko, rendifirma pakutav kaitse või muu lepinguline lahendus. Sellise kaitse korral võib kasutajal olla omavastutus.
Liikluskindlustus ja rendileping toimivad kõrvuti
Kannatanule makstav liikluskindlustuse hüvitis on vaid üks kaitse ega muuda automaatselt rentniku ja sõiduki omaniku omavahelisi kohustusi. Rendifirma võib rendilepingu alusel küsida kasutajalt näiteks:
- sõiduki enda kahju omavastutust
- lepingus kokkulepitud menetlus- või haldustasu
- kulu, mida valitud kaitse ei kata
- kahju, mis tekkis keelatud kasutuse või lepingurikkumise tõttu
- sõiduki kasutamise katkemisega seotud tasu, kui selleks on lepinguline alus
Iga nõude puhul tuleb kontrollida rendilepingu sõnastust, kahju tegelikku suurust ja nõude seost rikkumisega. Liikluskindlustuse seadusest tulenev tagasinõue ning rendifirma lepinguline nõue on erinevad nõuded.
Sõidukit tohib juhtida ainult selleks õigustatud inimene
Jagatud sõiduki kasutustingimustes määratakse, kes tohib autot juhtida. Broneeringu edasiandmine teisele inimesele võib olla keelatud isegi siis, kui sellel inimesel on olemas kehtiv juhtimisõigus.
Kui autot juhib isik, kes pole lepingusse märgitud, võib see kaasa tuua lepingulise vastutuse ja mõjutada vabatahtliku kaitse kehtivust. Samas ei tähenda see siiski igas olukorras automaatselt liikluskindlustuse seaduse mõttes ebaseaduslikku valdamist. Hinnata tuleb omaniku luba, lepingu tingimusi ja tegelikke asjaolusid.
Kontrolli enne järgmist sõitu üle:
- kas konkreetne juht on broneeringus või lepingus kirjas
- kas juhil on vastava kategooria juhtimisõigus (nt suurema kaubiku või hoopis haagise vajaduse korral)
- kas juhile kehtib lepingus vanuse või juhistaaži piirang
- kas loomade, veose või haagise vedamiseks on eritingimused
Sõiduki kasutusotstarve mõjutab riski
Sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab esitama kindlustusandjale õiged andmed sõiduki kasutuse kohta. Lühirent, taksoteenus, sõidujagamine, kullervedu ja õppesõit võivad olla tavakasutusest erinevad riskiasjaolud.
Täpsed määratlused võivad tootetingimustes erineda: näiteks see, millist rendiperioodi käsitatakse lühirendina või millal tuleb äriline kasutus eraldi märkida. Seetõttu tuleb lähtuda konkreetse lepingu küsimustest ja tingimustest.
Kui sõiduki kasutusviis muutub, tuleks kindlustusandjat sellest teavitada enne uue kasutuse alustamist. Rikkumise tagajärjed sõltuvad seadusest, lepingu tingimustest ja rikkumise seosest juhtumiga. Kindlustusmakset võidakse muuta ning vabatahtliku lisakaitse hüvitist võidakse vähendada või sellest keelduda. Kannatanu kaitset hinnatakse kohustusliku liikluskindlustuse reeglite järgi.
Millal võidakse juhile esitada tagasinõue?
Tavapärase hooletusvea korral jääb kannatanule makstud hüvitis üldjuhul liikluskindlustuse kanda. Seaduses nimetatud raskemate rikkumiste korral võib kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil ehk LKF-il tekkida õigus nõuda makstud hüvitis ja teatud kulud juhilt osaliselt või täielikult tagasi.
Tagasinõue võib tulla kõne alla näiteks siis, kui juht:
- tekitas kahju tahtlikult
- lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt
- juhtis sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast õnnetust
- valdas sõidukit ebaseaduslikult
- põhjustas õnnetuse seetõttu, et ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 41 km/h
- põhjustas õnnetuse vastava kategooria juhtimisõiguseta
- eiras tahtlikult liiklusjärelevalve teostaja peatamismärguannet ja rikkumine oli õnnetusega põhjuslikus seoses
Nõude esitamine ja ulatus sõltuvad konkreetse seadusesätte eeldustest. Kiiruse ületamise, peatamismärguande eiramise või juhtimisõiguse puudumise korral eeldab seadus, et õnnetus juhtus just selle rikkumise tõttu, kuid juht võib tõendada vastupidist.
Koostöökohustuse rikkumine võib kaasa tuua piiratud tagasinõude
Pärast õnnetust peab juht võimaldama juhtumi asjaolusid välja selgitada. Kui juht ei esita sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatuseks või keeldub juhtumi kohta selgitusi andmast, võib kindlustusandjal tekkida õigus esitada piiratud tagasinõue.
Liikluskindlustuse seadus lubab nimetatud juhtudel nõuda kuni 30% väljamakstud hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 640 eurot. Tagasinõue ei teki pelgalt seetõttu, et selgituste andmine võtab aega. Oluline on, kas inimene rikkus talle esitatud õiguspärast kohustust.
Mida teha jagatud sõidukiga juhtunud õnnetuse korral?
Tegutse rahulikult ja järgi nii liiklusseadust kui ka sõiduki kasutuslepingut.
• Peata sõiduk ja taga ohutus. Kontrolli, kas keegi vajab abi, ning helista vajaduse korral numbrile 112.
• Teavita politseid siis, kui see on nõutud. Politsei abi on vaja näiteks kannatanuga õnnetuse, osaliste erimeelsuse või tuvastamata kahjustatud vara korral.
• Fikseeri juhtum. Tee fotod sõidukite asendist, kahjustustest, numbrimärkidest, liiklusmärkidest ja teeoludest.
• Teavita renditeenuse pakkujat. Kasuta lepingus või äpis toodud kontaktkanalit ja järgi saadud juhiseid.
• Ära lase autot omal algatusel remontida. Sõiduki omanikul ja kindlustusandjal peab olema võimalus kahjustus üle vaadata.
• Anna õiged andmed. Kui mõni asjaolu ei ole Sulle teada, ütle seda selgelt ning täpsusta info hiljem.
Kui sõiduk ei ole sõidukõlblik, kontrolli enne pukseerimise tellimist, kas renditeenuse pakkujal või kindlustusel on selleks oma partner ja kindel tegevuskord.
