Kindlustuskohustuse erandeid leiab nii nii sõidukitüüpide kui ka kasutusolukordade põhiselt. Liikluskindlustus on Eestis sõidukitele, mida liikluses kasutatakse või mis on liiklusregistris arvel, seadusega kohustuslik. Liikluskindlustus tagab, et kui Sa põhjustad liikluses kahju teistele isikutele või nende varale, hüvitab need kulud Sinu eest kindlustusselts. Siiski ei ole liikluskindlustus absoluutselt iga sõiduki ja olukorra puhul nõutud.
12-kuuline erand seisvatele sõidukitele
Kõige levinum kindlustuskohustuse erand puudutab sõidukeid, mida ajutiselt liikluses ei kasutata. Seadus lubab hoida liiklusregistris arvel olevat sõidukit ilma kehtiva liikluskindlustuseta kuni 12 kuud pärast viimase lepingu lõppemist. See erand on loodud näiteks hooajaliste sõidukite omanikele, et nad ei peaks maksma kindlustuse eest ajal, mil sõiduk nagunii seisab.
Oluline juriidiline konks, mida seejuures teada: erand kehtib üksnes siis, kui sõidukit hoitakse nii, et see ei osale liikluses ja sellega ei saa teistele kahju põhjustada (näiteks lukustatud garaažis või kinnises isiklikus hoovis). Liiklusseaduse järgi loetakse avalikus kohas – näiteks tänava ääres, avalikus parklas, parkimismajas või kortermaja ühiskasutatavas garaažis – parkimine liikluses osalemiseks, mis tähendab, et seal seisval autol peab kindlustus alati peal olema, sõltumata parkimise kestusest.
Meeles peab pidama ka seda, et kui 12 kuud saab täis ja Sa pole uut liikluskindlustuse lepingut sõlminud, rakendub Su sõidukile automaatne liikluskindlustus (rahvakeeles sundkindlustus), mille maksed on tavapärasest oluliselt kallimad.
Kergliikurid, elektritõukerattad ja teised registreerimiskohustuseta sõidukid – kus jookseb piir?
Alates 2024. aasta detsembrist laiendati liikluskindlustuse kohustust ka paljudele seni vabastatud registreerimiskohustuseta sõidukitele – sealhulgas teatud kergliikuritele (elektritõukerattad, tasakaaluliikurid, elektrirulad), pisimopeedidele, maastikusõidukitele (ATV-d, lumesaanid), murutraktoritele ja muudele üksnes mootori jõul liikuvatele sõidukitele. Siingi on selged erandid, mis sõltuvad otseselt Sinu sõiduki tehnilistest näitajatest.
Sa ei pea tegema liikluskindlustust registreerimiskohustuseta sõidukile (nt elektritõukeratas, tasakaaluliikur, elektrirula, pisimopeed), kui selle:
- valmistajakiirus on kuni 14 km/h (sõltumata seadme kaalust);
- valmistajakiirus on 14–25 km/h, kuid seadme mass täisvarustusega (ilma juhi ja veoseta) on kuni 25 kg.
Kui Sinu registreerimiskohustuseta sõiduk mahub nendesse piiridesse, siis kindlustuskohustus Sind ei puuduta. Kõikidele kiirematele ja raskematele sõidukitele on liikluskindlustus kohustuslik.
Spetsiifilised sõidukid, mis on kindlustuskohustusest vabastatud
Lisaks seisvatele tavaautodele ja kergematele registreerimiskohustuseta sõidukitele on seadus teinud erandi ka teatud kindlatele hobi- ja erisõidukite kategooriatele. Sa ei pea liikluskindlustust sõlmima järgmistele sõidukitele:
- Vana- või võistlussõidukid, tingimusel, et neid ei kasutata liikluses.
- Maastikusõidukina registreeritud sõidukid (nt ATV-d, lumesaanid), mida liikluses ei kasutata.
NB! Niipea, kui Sa nende sõidukitega avalikule teele või liiklusesse lähed, tuleb ka neile tagada vastav kindlustuskaitse.
Sõidukid, millele ei saagi liikluskindlustust teha
Erandite kõrval on ka olukordi, kus Sulle ei antagi võimalust liikluskindlustust sõlmida, sest sõiduki staatus seda juriidiliselt ei võimalda.
- Ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid: Kui Sa tead, et ei kasuta autot pikka aega, on kõige mõistlikum see Transpordiametis ajutiselt registrist kustutada. See vabastab Sind koheselt igasugusest kindlustuskohustusest ja nii väldid ka sundkindlustuse ohtu. Samas tähendab see seda, et Sinu sõidukil puudub aktiivne registrikanne, mistõttu ei saa Sa sellele ka uut liikluskindlustust teha enne, kui oled sõiduki uuesti registris arvele võtnud.
- Välisriigi numbrimärkidega autod: Eesti kindlustusselts ei saa sõlmida tavapärast liikluskindlustuslepingut sõidukile, mis ei ole Eesti liiklusregistris. Lahendus sõltub aga sellest, kust auto pärit on:
- Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigist või Šveitsist toodud auto liikluskindlustus kehtib Eestis juba päritoluriigi kindlustuslepingu alusel.. Kui soovid autole enne Eesti registrisse kandmist siiski Eesti kindlustuskaitset, saad sõlmida tarnes sõiduki lepingu kehtivusega kuni 30 päeva alates sõiduki Eestisse toimetamisest.
- Kolmandast riigist (nt Venemaa, Valgevene, Ukraina, USA) toodud sõiduki puhul peab juhil piiril olema kaasas kehtiv roheline kaart või tuleb piiripunktis sõlmida piirikindlustus, mille ainus väljastaja Eestis on Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Kas kindlustuskohustuse erandit tasub kasutada?
Seaduslikud erandid ja ajutised registrist kustutamised on suurepärane viis raha säästmiseks, kuid autoomanikuna tasub Sul meeles pidada, et liikluskindlustus hüvitab ka kahjud, mis võivad alguse saada seisvast sõidukist. Isegi Sinu isiklikus kinnises hoovis või garaažis seisev auto võib tehnilise rikke tõttu ootamatult süttida. Kui tuli levib naabri majale või teistele sõidukitele, võib kehtivast liikluskindlustusest kulude katmisel abi olla.
Seega – kui sõiduk seisab kohas, kus see võib põhjustada kahjujuhtumi, on sageli turvalisem jätta sõidukile kindlustus peale ka seismise ajaks.
Kui Sul on tekkinud kahtlusi, kas Sinu sõiduk vajab kindlustamist, või otsid nutikaid viise oma hooajasõiduki kindlustuskulude optimeerimiseks, pöördu julgelt Kindlustusest Kindlustusmaakleri poole. Aitame Sul leida turu parimad lahendused ning tagame, et Sinu vara ja rahakott on alati turvaliselt kaitstud!
