Sügisene pimedus muudab liikluses nähtavuse, pidurdusmaa ja reageerimisaja korraga halvemaks. Ohutum liikumine algab korras tuledest ja puhtast tuuleklaasist, kuid sama oluline on arvestada jalakäijate, ratturite ja metsloomadega ka siis, kui nemad ei ole veel nähtavaks muutunud. Liikluskindlustuse pakkumisi saad võrrelda Kindlustusesti liikluskindlustuse kalkulaatoris.
Kui soovid kaitset ka oma autole või metsloomaga kokkupõrke puhuks, vaata eraldi üle kasko ja lisakaitsete tingimused.
Nähtavus algab puhtast klaasist ja õigetest tuledest
Pimedas hajutavad valgust nii vihm, udu, kriimustatud klaas kui ka tuuleklaasi sisepinnale kogunenud õhuke mustusekiht. Vastutuleva auto tuled võivad mustal klaasil tekitada tugeva valgusloori.
Enne pimedat hooaega tasub kontrollida:
- lähi- ja kaugtulede toimimist ning valgusvihu kõrgust
- tagatulesid ja numbrituld, sest päevatulede režiimis ei põle mõnel autol tagatuled
- kojameeste seisukorda ja triipudeta pühkimist
- külmakindlat klaasipesuvedelikku
- tuuleklaasi puhastust seest ja väljast
- udutulede kasutamise oskust, et need aitaksid halva nähtavuse korral ega pimestaks teisi
Automaatne tulede süsteem ei pruugi vihma, udu või hämarust alati õigesti hinnata. Vajaduse korral lülita lähituled käsitsi sisse.
Kaugtulesid tuleb kasutada ka jalakäija ja ratturiga arvestades
Kaugtuled aitavad pimedal maanteel ohtu varem märgata. Neid ei tohi aga kasutada nii, et valgus pimestab teist liiklejat.
Kui näed vastu tulemas jalakäijat või jalgratturit, lülita kaugtuled õigel ajal lähituledele. Pimestatud inimene võib kaotada taju tee serva, augu või oma liikumisjoone osas. See on eriti ohtlik kitsal teel, kus jalakäijal või ratturil pole eraldi teeruumi.
Möödu neist võimalikult suure ja ohutu külgvahega. Kui vastu tuleb teine sõiduk või tee on kitsas, vähenda kiirust ja oota möödumiseks paremat kohta. Jalgratturi kõrval võib olla külgtuul, lomp, auk või märg lehekiht, mis sunnib teda ootamatult sõidujoont muutma.
Helkur aitab, kuid autojuht peab arvestama ka helkurita inimesega
Jalakäija peab halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes kasutama helkurit või valgusallikat. Jalgrattal peab pimedas põlema ees valge ja taga punane tuli ning olemas peavad olema nõutud helkurid.Autojuhi vastutus ei alga aga hetkest, mil helkur valgusvihku jõuab. Kiirus tuleb valida nii, et juht suudaks nähtava teeosa piires peatuda ja jätaks endale aega ootamatu ohu märkamiseks.
Arvesta, et:
- helkur võib olla koti või riide taha peitunud
- laps võib liikuda ootamatus suunas
- ratturi tuli võib olla nõrk või porine
- vihm ja vastutulevad tuled vähendavad kontrasti
- bussipeatuse või pargitud auto tagant võib inimene astuda teele väga hilja nähtavana
Linnas tasub kiirust vähendada ülekäiguraja, kooli, bussipeatuse ja halvasti valgustatud ristmiku lähedal. Maanteel jäta jalakäijast või ratturist möödumisel rohkem ruumi, kui kuiv ja valge suvepäev esmapilgul nõuaks.
Loe lähemalt jalgratturitest ning jalakäijatest.
Märg lehekiht ja must jää muudavad pidurdusmaad
Sügisel võib asfalt paista märg, kuigi tee on juba jäätunud. Esimesena muutuvad libedaks sillad, viaduktid, metsavahed ja varjulised teelõigud. Märjad lehed vähendavad rehvi kontakti teepinnaga ning võivad varjata auku või äärekivi.
Ohutumad sõiduvõtted on:
- vähenda kiirust enne kurvi, mitte kurvis
- pikenda pikivahet enne vihma või öökülma
- väldi järsku rooli keeramist ja tugevat pidurdamist
- arvesta, et temperatuur auto näidikul ei kirjelda iga teelõigu pinda
- vaheta talverehvid ilma järgi, ootamata tingimata 1. detsembrit
Kui teel on vesi, võib liiga suur kiirus põhjustada vesiliu. Sel juhul ära tee järske liigutusi, vaid vähenda sujuvalt gaasi ja hoia rool võimalikult stabiilsena.
Metslooma nähes vähenda kiirust ja võta kaugtuled maha
Ulukid liiguvad sageli koidu ja hämariku ajal ning metsaserva või põllu lähedal võib ühele loomale järgneda teine. Kui märkad looma teel või tee ääres:
- vähenda kohe kiirust ja ole valmis peatuma
- lülita kaugtuled lähituledele – see võib aidata vältida looma valgusvihku tardumist ja annab talle võimaluse teelt eemalduda
- ära tee suurel kiirusel järsku põiget, sest vastassuunda või kraavi kaldumine võib põhjustada raskema õnnetuse
- arvesta, et karjaloomale võib järgneda mitu looma
- anna järgnevatele või vastutulevatele autojuhtidele ohutuledega märku, et loomad on liikvel
Kui toimus kokkupõrge, peatu ohutus kohas, lülita sisse ohutuled ja pane võimalusel sõidukist tahapoole ka ohukolmnurk. Vigastatud või hukkunud suurulukist teata 1247, väiksema looma vigastuste korral 1247 ja Eesti Metsloomaühingule 563 222 00.
Udutuled aitavad ainult õiges olukorras
Eesmisi udutulesid võib kasutada halvast nähtavusest tingitud olukorras lähitulede asemel või koos nendega seaduses lubatud viisil. Tagumine udutuli on väga ere ja seda tuleb kasutada ainult siis, kui nähtavus on udu, tugeva vihma või lumesaju tõttu tõesti halb.
Kui nähtavus paraneb või Sinu taha jõuab lähedale teine sõiduk, lülita tagumine udutuli välja. Tarbetult põlev udutuli väsitab taga sõitja silmi ja võib piduritule märkamist raskendada.
Kui õnnetus siiski juhtub
Pimedas on sündmuskoha turvaliseks muutmine eriti oluline.
- peata auto, lülita sisse ohutuled ja pane enne sõidukist väljumist selga helkurvest
- taga inimeste ohutus
- paigalda ohukolmnurk ainult siis, kui saad seda teha ohutult
- kutsu vigastuse või liiklusohu korral abi numbrilt 112
- jäädvusta ohutult sõidukite asend, kahjustused, teekate, valgustus ja nähtavus
- märgi üles tunnistajad ning võimalikud kaamerad
- ära seisa sõiduteel ega jää pimedas sõiduki ette või taha
- esita kahjuteade esimesel võimalusel
