Väikeveoki liikluskindlustus ei ole lihtsalt formaalsus: õnnetus võib juhtuda parklas, laadimisalal või hoovis ning kahju ei pruugi olla ainult plekimõlk, vaid ka isikukahju või ulatuslik varaline kahju. Väikeveok on paljude ettevõtete igapäevane töövahend: sellega veetakse kaupa ja tööriistu, tehakse kulleriringe, käiakse objektidel ning manööverdatakse tihti kitsastes tingimustes.
Millist sõidukit loetakse väikeveokiks?
Kindlustuse vaates ei loe ainult see, kuidas sõidukit kõnekeeles nimetame, vaid eelkõige sõiduki registriandmed ja kategooria. Väikeveok on enamasti kaubik või muu kaubaveoks mõeldud sõiduk. Mõnikord võib väliselt sarnane sõiduk olla registreeritud kas sõiduauto või kaubikuna ja see mõjutab nii võimalikke riske kui ka kindlustusmakset.
Lisaks kategooriale vaadatakse tihti registrimassi, istekohtade arvu, mootori võimsust, sõiduki kasutuspiirkonda ning seda, milliseks otstarbeks seda peamiselt kasutatakse. Väikeveoki puhul on kasutus sageli intensiivsem kui tavalise sõiduauto korral, mis võib kajastuda kindlustuslepingu hinnas.
Milleks liikluskindlustust vaja on?
Liikluskindlustus on eelkõige vastutuskindlustus. See tähendab, et see on kaitse olukorras, kus Sina (või Sinu sõidukit juhtiv töötaja) on sattunud liiklusõnnetusse ja kahju saab keegi teine.
Liikluskindlustuse kaudu hüvitatakse tavaliselt:
- teise osapoole sõiduki või muu vara kahjustused (nt aiad, hooned, liiklusmärgid);
- isikukahjud (ravikulud, töövõime langus, sissetuleku kaotus, hooldus- ja abivahendikulud);
- ettevõtte puhul saamata jäänud tulu;
- teatud juhtudel ka mittevaraline kahju.
Väikeveokite puhul on liikluskindlustus eriti oluline, sest sõidetakse rohkem ja keerulisemates oludes. Võimalikud ohukohad on laadimisalad, kitsad õued, tihe linnaliiklus, pidevad peatused ja manöövrid. Mida suurem on kasutus, seda suurem on ka õnnetuse tõenäosus. Tegijal juhtub, nagu öeldakse.
Millal peab liikluskindlustus kindlasti olemas olema?
Üldreegel on lihtne: kui sõiduk osaleb liikluses, peab sel olema kehtiv liikluskindlustus. Sageli arvatakse ekslikult, et kui auto seisab, võib kindlustuse katkestada. Tegelikult on ainuke aeg, mil auto kindlustust ei vaja, ainult siis, kui sõidukit ei kasutata ega lasta ka tekkida olukorral, kus on mingigi oht, et tekib kindlustusjuhtum. Kui väikeveokit manööverdatakse aeg-ajalt ümber, laaditakse, lükatakse, pukseeritakse või kasutatakse muul moel transpordivahendina, võib kindlustuse puudumine osutuda väga riskantseks.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui registris olev sõiduk on pikalt kindlustuseta, võib tekkida olukord, kus rakendub automaatselt kindlustuskohustuslik kaitse, mis ei pruugi olla kulude osas hea lahendus. Sundkindlustus on liikluskindlustusest palju kallim ning sellele summale lisandub iga väikseimagi kahju korral omavastutus, mille summaks on 640 €. Seetõttu tasub eriti hoolikalt läbi mõelda, kas väikeveokit on mõistlik kindlustatuna hoida või on otstarbekam see ajutiselt registrist eemalda.
Isegi sel juhul, kui väikeveok seisab, võib see ootamatuid kahjusid tekitada. Näiteks võib sõiduk parkimisalal põlema süttida ja süüdata ka teisi sõidukeid. Seega on liikluskindlustus kaitse transpordivahendina kasutamisega seotud riskide vastu laiemalt.
Transpordivahend vs. tööseade
Väikeveoki puhul eristatakse transpordivahendit töösõidukist juhul, kui sõidukil on eriseadmed või kui seda kasutatakse tööoperatsioonide tegemiseks.
Liikluskindlustus ei pruugi katta neid olukordi, kus sõidukit ei kasutata transpordivahendina, vaid töö tegemiseks mõeldud vahendina ning kahju tekib just sellele omasest riskist. Näiteks kui sõidukile paigaldatud tõsteseade, kraana, tööplatvorm või muu mehhanism on tekitanud kahju töö käigus, võib see kuuluda pigem tööseadme riskide alla.
Mida sellest järeldada?
- Kui sul on tavaline kaubik, on enamik riske seotud transpordiga, mis on kaetud liikluskindlustusega.
- Kui sul on eriseadmetega teenindusauto (nt tõstukiga, kraanaga või mobiilse töökojaga), tasub tõsiselt kaaluda, kas lisaks liikluskindlustusele on vaja eraldi vastutuskindlustust või seadmekindlustust.
Väikeveoki haagis: kas kindlustada?
Väikeveokiga koos kasutatakse sageli haagist. Siin tasub meeles pidada, et kahju käsitletakse eri olukordades erinevalt:
- Kui haagis on näiteks väikeveokiga ühendatud ja liiklusjuhtum kahjustab haagist, on vastutuse loogika tavaliselt seotud väikeveokiga.
- Kui haagis on masinast eraldatud või hakkab iseseisvalt liikuma ja põhjustab kahju, on vastutus seotud haagisega.
Praktikas tähendab see seda, et haagise kindlustuskorraldus ja dokumentatsioon tuleb samuti korras hoida, eriti kui haagis seisab ettevõtte territooriumil kaldpinnal või muus kohas, kus on oht, et haagis hakkab ise liikuma.
Kuidas sõiduki tüüp kindlustuslepingu sisu mõjutab?
Liikluskindlustus on kohustuslik ja seadusega ette nähtud, seega põhikaitse tingimused ei varieeru seltsiti kuigi suurel määral. Küll aga mõjutab sõiduki tüüp ja kasutusviis seda, kuidas hinnatakse selle riske.
Väikeveoki puhul mõjutavad hinda järgmised asjaolud:
- sõiduki kategooria ja registriandmed;
- kasutuspiirkond ja läbisõidu intensiivsus;
- varasem kahjuajalugu;
- kasutusala (nt kuller, operatiivsõiduk, lühirendisõiduk vms).
Territoriaalne kehtivus ja välismaal sõitmine
Kui väikeveok liigub ka välisriikides, tuleb tähele panna, kus kindlustuskaitse kehtib ja millistel juhtudel on vaja täiendavat tõendit või dokumenti ja rohelist kaarti. Rahvusvaheline liikumine on tarbesõidukite puhul sagedasem kui eraautodel, seega on see praktiline teema.
Eestist välja sõites katab liikluskindlustus esmalt lähiriigid ja peamised transiidialad. Baltikumi läbides kehtib kindlustus Lätis ja Leedus ning edasi Poolas ja Saksamaal. Kesk-Euroopas on kaetud Tšehhi, Austria ja Slovakkia, mille järel saab liikuda Lõuna-Euroopasse – Itaaliasse, Sloveeniasse, Horvaatiasse ja Kreekasse, samuti Bulgaariasse.
Tagasiteel või läänepoolset ringi tehes kehtib kindlustus Prantsusmaal ja Hispaanias ning Madalmaades, Belgias ja Luksemburgis. Põhjapoolsel ringil on kaetud Rootsi, Soome ja Norra ning Taani kaudu liikudes ka Island.
Kui marsruut viib Euroopa Liidust väljapoole, muutub roheline kaart oluliseks. Seda nõutakse Balkanil Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti Põhja-Makedoonias. Idapoolsematel ja kaugematel vedudel on roheline kaart vajalik Moldovas, Aserbaidžaanis ja Türgis. Aafrika suunal kehtib nõue Marokos ja Tuneesias. Ühendkuningriiki ja Šveitsi suundudes on roheline kaart soovitatav, et kindlustuskaitse oleks piiril selgelt tõendatav.
Praktiline kontrollnimekiri väikeveoki kindlustamiseks
- Mõtle läbi kasutusala: kas tegu on kulleri, objekti-, kaubaveo- või teenindusautoga.
- Hinda eriseadmete riske: kui sõiduk on seotud ehitustöödega (nt tõstuk, kraana, platvorm),
- Kui kasutad haagist, veendu, et ka haagisel on kehtiv kindlustusleping.
- Kui sõidad välismaale, kontrolli roheliselt kaardilt territoriaalset kehtivust ja vajalikke dokumente.
- Kindlustusest Kindlustusmaakleri kaudu lepingut sõlmides saadame Sulle enne eelmise lepingu lõppemist ka piisava varuga meeldetuletuse, et saaksid õigel hetkel uue lepingu sõlmida ja seega katkematult kaitstud olla.
Väikeveoki liikluskindlustus kaitseb eeskätt teisi, kuid ka Sind ennast olukorras, kus kahjunõuded võivad olla suured. Sõiduki tüüp mõjutab kindlustuse sisu peamiselt kolmel viisil: riskihindamises (ja hinnas), kasutusviisi kirjelduses ning olukorras, kus sõiduk pole transpordivahend, vaid töösõiduk. Just viimasel juhul tekib kahjujuhtumites kõige rohkem üllatusi ja seal aitab ettemõtlemine ning vajadusel täiendavate kindlustuste lisamine. Küsimuste korral kirjuta meile info@kindlustusest.ee.
