Oled Sa kunagi lugenud kindlustusdokumente ja avastanud, et pooled sõnad vajavad justkui tõlget? Sa ei ole üksi! Kindlustuse maailm on täis termineid, mis tunduvad keerulised, aga tegelikult on lihtsad, kui keegi need inimlikult lahti seletab. Alustuseks: kas Sul on liikluskindlustuse leping ehk poliis sõlmitud?
Selles artiklis keskendume eelkõige liikluskindlustuse sõnavarale. Selgitame ka, kuidas osa termineid seonduvad rohkem kaskokindlustusega. Kindlustusmaaklerina jagame Sulle rõõmuga selgitusi.
Kindlustusleping, poliis ja poliisi tingimused
Kindlustusleping ehk poliis on dokument, mis tõendab, et kindlustus on Sinu jaoks kehtiv. Sõnu “poliis” ja “kindlustusleping” kasutatakse sageli vaheldumisi, aga sisuliselt tähendavad nad sama asja – tegemist on kokkuleppega kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel.
Poliis sisaldab muuhulgas:
- kindlustatava sõiduki andmeid
- andmeid Sinu (kindlustusvõtja) ja kindlustusandja kohta,
- kindlustusperioodi algust ja lõppu,
- kindlustusmakse suurust,
- täpseid kindlustustingimusi,
- kaetud riske ja välistusi.
Kui Sa oled segaduses, millal kindlustus kehtib, millal mitte või kui suur on Sinu vastutus – see kõik on kirjas poliisil.
Kes on kes?
Kindlustusandja
Ettevõte, kes pakub kindlustusteenust – näiteks If, ERGO või Seesam. Tema vastutab kahjude hüvitamise eest juhul, kui kindlustusjuhtum leiab aset.
Kindlustusvõtja
Sina – inimene, kes sõlmib lepingu ja maksab kindlustusmakset. Võid olla ka ettevõte, kui kindlustus kehtib firmale kuuluvale sõidukile.
Kindlustatud isik
Isik, kelle huvid on kindlustuslepinguga kaetud. Liikluskindlustuse puhul on selleks tavaliselt sõiduki omanik või kasutaja.
Kindlustusvahendaja
Kindlustuslepingu võib sõlmida mitte otse kindlustusandjaga, vaid läbi kindlustusvahendaja. Eestis jagunevad vahendajad kaheks:
- Kindlustusmaakler, näiteks Kindlustusest: esindame Sinu ehk kindlustusvõtja huve ja otsime Sulle mitme kindlustusandja pakkumiste seast parima.
- Kindlustusagent: esindab kindlustusandja huve ja vahendab ainult ühe konkreetse seltsi tooteid.
Kui Sa tahad neutraalset nõu ja valikut, siis kindlustusmaakler on Sinu parim partner.
Liikluskindlustusega seotud terminid
Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile registreeritud sõidukitele ja nende haagistele. Alates 01.12.2024 peab liikluskindlustus olema ka neil mootori jõul liikuvatel registreerimata sõidukitel (kergliikuritel), mis kaaluvad rohkem kui 25 kg ja mille valmistajakiirus on vahemikus 14–25 km. Sellised sõidukid on näiteks maastikusõidukid (nt lumesaanid, ATV-d) ja ka elektritõukerattad, mis vastavad eespool kirjeldatud kiiruse ja massi reeglitele.
Liikluskindlustuse eesmärk on hüvitada teistele põhjustatud kahjud – mitte Sinu enda autole tehtud kahju.
Liikluskindlustuse leping
Selle lepingu sõlmimine on seadusega nõutud igale liikluses osalevale sõidukile. Ilma selleta ei tohi Sa sõidukit kasutada. Leping kehtib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nt 1 kuu või 1 aasta).
Kindlustusmakse
See on summa, mida Sa maksad kindlustusandjale, et leping kehtiks. Makse suurus sõltub mitmest tegurist: Sinu kindlustusajaloost, sõiduki andmetest, juhi vanusest ja ka piirkonnast, kus autot kasutatakse.
Näide: Kui Sa sõidad aastaringselt Tallinnas ja Sul on eelnev kahjunõue, võib kindlustusmakse olla kõrgem kui näiteks Saaremaal elaval juhil ilma ühegi avariita.
Kindlustusperiood
Ajavahemik, mille jooksul kindlustus kehtib – enamasti 12 kuud. Võid valida ka lühema perioodi (nt hooajalise kasutuse korral).
Kindlustusjuhtum
See on sündmus, mille korral kindlustus hakkab tööle. Liikluskindlustuses tähendab see liiklusõnnetust, mille tagajärjel keegi saab kahju – olgu see siis materiaalne (sõiduk, vara) või tervisekahju.
Näide: Kui Sa sõidad foori tagant välja ja põrkad kokku teise autoga, oled põhjustanud liiklusõnnetuse. Kui Sina olid süüdi, hüvitab kahjud Sinu liikluskindlustus.
Hüvitis
Rahaline kompensatsioon, mida kindlustus maksab kannatanule. Sulle kui süüdiolevale juhile ei hüvitata oma auto parandamist – selleks on mõeldud kasko.
Näide: Kui Sa sõidad otsa jalgratturile ja tema jalgratas saab kahjustada, maksab kindlustus jalgratta parandamise või asendamise kinni.
Välistused
Olukorrad, mille puhul kindlustus ei kehti. Liikluskindlustuses on tüüpilised välistused näiteks:
- sõit ilma juhiloata,
- alkoholi või narkootikumide mõju all sõitmine,
- tahtlik kahju tekitamine.
Kui sellised asjaolud on tuvastatud, võib kindlustusandja nõuda kahjusumma hiljem Sinult tagasi (tagasinõue ehk regress).
Kaskokindlustusega seotud terminid
Kaskokindlustus ei ole kohustuslik, kuid see kaitseb Sinu enda autot – ka juhul, kui Sa ise kahju põhjustad.
Omavastutus
Summa, mille ulatuses katad kahju ise. Ülejäänu maksab kindlustus. Omavastutus on kirjas igas kaskolepingus ja võib erineda sõltuvalt kindlustusandjast ja valitud paketist.
Näide: Kui Sinu kaskokindlustuse omavastutus on 300 € ja tekitad 5000 € kahju, maksab kindlustus 4700 € ja Sina tasud 300 €.
NB! Liikluskindlustuses omavastust ei ole – kui Sa oled kannatanu, maksab kahjud täies ulatuses vastaspoole kindlustus. Kui oled süüdi, siis Sinu kindlustus maksab kannatanu kahjud, mitte Sinu omad.
Kindlustussumma
Maksimaalne summa, mille ulatuses kindlustus maksab. Kaskos määratakse see tavaliselt auto turuväärtuse järgi.
Näide: Kui Sinu auto väärtus on 15 000 € ja see läheb avariis mahakandmisele, maksab kindlustus selle väärtuse ulatuses hüvitist, millest arvestatakse maha omavastutus.
Asendusauto
Mõnes kaskolepingus sisaldub teenus, kus Sulle antakse ajutiselt asendusauto, kui Sinu oma on paranduses või hävinenud. See on mugav, kuid ei pruugi olla igas paketis automaatselt sees.
Risk – mille vastu kasko Sind kaitseb?
Risk tähendab kindlustuses konkreetset ohtu või sündmust, mille juhtumise korral kaskokindlustus hakkab tööle. Kaskolepingus on need riskid selgelt loetletud ning igas kindlustusseltsis võib pakett veidi erineda – seega tasub alati vaadata, millised riskid on konkreetse lepingu alusel kaetud ja millised mitte.
Levinumad riskid kaskokindlustuses:
- Liiklusõnnetus – kui Sa põhjustad ise avarii või satud sellesse tahtmatult.
Näide: libedaga kaldud teelt välja ja sõidad vastu posti. Auto saab kannatada, aga kasko katab kahju. - Vandalism – tahtlik võõraste isikute tegevus, mis kahjustab Sinu autot.
Näide: öösel kraabitakse võtmega auto uks või lõhutakse küljepeegel. - Tulekahju – kui sõiduk hävib või saab kahjustada tule tõttu, sõltumata selle tekkepõhjusest.
Näide: elektrisüsteemi rike põhjustab süttimise ja auto saab kannatada. - Loodusõnnetus – kui kahju tekib loodusjõudude tõttu (torm, rahe, üleujutus).
Näide: tugev torm murrab puu, mis langeb Sinu auto peale. - Vargus ja rööv – kui auto või selle osa varastatakse.
Näide: sõiduk viiakse öösel koduhoovist või varastatakse kallid veljed. - Loomaga kokkupõrge – kui auto saab kahjustada loomaga kokkupõrkel.
Näide: sõidad maanteel ja põder hüppab teele – auto saab tugevalt kannatada.
Kindlustuslepingus loetletakse ka välistused, st riskid või olukorrad, mille korral kasko ei kehti. Näiteks ei hüvita enamik seltsidest kahju, kui auto oli lukustamata, võti oli süütelukus sees või juht oli alkoholijoobes.
Hüvitis – millal, kui palju ja kuidas kasko maksab?
Kaskokindlustuse hüvitis tähendab rahalist või mitterahalist kompensatsiooni, mida kindlustusandja maksab pärast kindlustusjuhtumit. Hüvitise eesmärk on taastada Sinu auto olukord võimalikult samaväärsena sellele, mis oli enne kahju tekkimist – olgu see remondi, asendusauto või rahalise kompensatsiooni kujul.
Kaskokindlustuse hüvitise vormid:
- Remonditööde hüvitamine – kindlustus maksab auto remondi eest koostööpartneri töökojas või kannab rahasumma Sinu kontole, kui valid ise teenusepakkuja.
Näide: peale avariid viiakse auto kindlustuse partnertöökotta remonti, kus see taastatakse. Sina maksad vaid omavastutuse, ülejäänu katab kindlustus. - Rahaline hüvitis – kui auto on mahakantud või remondi hind ületab selle väärtust, hüvitatakse auto turuväärtus enne kahju tekkimist.
Näide: auto hävib täielikult põlengus ja selle turuväärtus enne õnnetust oli 10 000 eurot. Kindlustus maksab Sulle selle summa, millest arvestatakse maha omavastutus ja võimalusel järelejäänud auto väärtus. - Asendusauto – mõnes kindlustuspaketis pakutakse tasuta asendusautot remondi ajaks või juhtudel, kus oma auto on ajutiselt kasutamiskõlbmatu.
Näide: remondi käigus antakse Sulle nädalaks samaväärne sõiduk, et Sa saaksid edasi liikuda igapäevaelus. - Auto asendamine uuega – kui uhiuus auto saab avarii tagajärjel hävitatud või väga tugevalt kahjustatud (nt kuni 12 kuu jooksul pärast esmaregistreerimist), võib osa kindlustusandjaid pakkuda võimalust asendada see samaväärse uue autoga, mitte maksta ainult turuväärtust.
Hüvitise suurus sõltub lisaks juhtumi iseloomule ka:
- valitud omavastutusest,
- auto turuväärtusest kahju hetkel,
- ja mõnel juhul ka täiendavatest piirangutest (nt maksimaalne hüvitis velgede või lisavarustuse osas).
Oluline on mõista: kaskokindlustus hüvitab ainult need kahjud, mis on kaetud valitud riskide ja tingimuste alusel. Kui mingi olukord ei kuulu lepingu alla, hüvitist ei maksta.
Kindlustusleping ei pea olema nagu mõistatus
Kui tead, mida mõisted tähendavad ja kuidas need omavahel seotud on, oskad Sa paremini hinnata, kas leping katab kõik Sinu vajadused.
Kindlustusmaaklerina oleme Sinu kõrval igas etapis – me ei müü kindlustust, vaid aitame Sul valida, mõista ja otsustada. Kui Sul on liikluskindlustuse või kasko tingimustes kahtlusi, vaatame need hea meelega koos Sinuga üle.
