Oled Sa kunagi lugenud kindlustusdokumente ja avastanud, et pooled sõnad vajavad justkui tõlget? Sa ei ole üksi! Kindlustuse maailm on täis termineid, mis tunduvad keerulised, aga tegelikult on lihtsad, kui keegi need inimlikult lahti seletab. Alustuseks: kas Sul on liikluskindlustuse leping ehk poliis sõlmitud?
Selles artiklis keskendume eelkõige liikluskindlustuse sõnavarale. Selgitame ka, kuidas osa termineid seonduvad rohkem kaskokindlustusega. Kindlustusmaaklerina jagame Sulle rõõmuga selgitusi.
Kindlustusleping, poliis ja poliisi tingimused
Kindlustusleping ehk poliis on dokument, mis tõendab, et kindlustus on Sinu jaoks kehtiv. Sõnu “poliis” ja “kindlustusleping” kasutatakse sageli vaheldumisi, aga sisuliselt tähendavad nad sama asja – tegemist on kokkuleppega kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel.
Poliis sisaldab muuhulgas:
- kindlustatava sõiduki andmeid
- andmeid Sinu (kindlustusvõtja) ja kindlustusandja kohta,
- kindlustusperioodi algust ja lõppu,
- kindlustusmakse suurust,
- täpseid kindlustustingimusi,
- kaetud riske ja välistusi.
Kui Sa oled segaduses, millal kindlustus kehtib, millal mitte või kui suur on Sinu vastutus – see kõik on kirjas poliisil.
Kes on kes?
Kindlustusandja
Ettevõte, kes pakub kindlustusteenust – näiteks If, ERGO või Seesam. Tema vastutab kahjude hüvitamise eest juhul, kui kindlustusjuhtum leiab aset.
Kindlustusvõtja
Sina – inimene, kes sõlmib lepingu ja maksab kindlustusmakset. Võid olla ka ettevõte, kui kindlustus kehtib firmale kuuluvale sõidukile.
Kindlustatud isik
Isik, kelle huvid on kindlustuslepinguga kaetud. Liikluskindlustuse puhul on selleks tavaliselt sõiduki omanik või kasutaja.
Kindlustusvahendaja
Kindlustuslepingu võib sõlmida mitte otse kindlustusandjaga, vaid läbi kindlustusvahendaja. Eestis jagunevad vahendajad kaheks:
- Kindlustusmaakler, näiteks Kindlustusest: esindame Sinu ehk kindlustusvõtja huve ja otsime Sulle mitme kindlustusandja pakkumiste seast parima.
- Kindlustusagent: esindab kindlustusandja huve ja vahendab ainult ühe konkreetse seltsi tooteid.
Kui Sa tahad neutraalset nõu ja valikut, siis kindlustusmaakler on Sinu parim partner.
Liikluskindlustusega seotud terminid
Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik kõigile registreeritud sõidukitele ja nende haagistele. Alates 01.12.2024 peab liikluskindlustus olema ka neil mootori jõul liikuvatel registreerimata sõidukitel (kergliikuritel), mis kaaluvad rohkem kui 25 kg ja mille valmistajakiirus on vahemikus 14–25 km. Sellised sõidukid on näiteks maastikusõidukid (nt lumesaanid, ATV-d) ja ka elektritõukerattad, mis vastavad eespool kirjeldatud kiiruse ja massi reeglitele.
Liikluskindlustuse eesmärk on hüvitada teistele põhjustatud kahjud – mitte Sinu enda autole tehtud kahju.
Liikluskindlustuse leping
Selle lepingu sõlmimine on seadusega nõutud igale liikluses osalevale sõidukile. Ilma selleta ei tohi Sa sõidukit kasutada. Leping kehtib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nt 1 kuu või 1 aasta).
Kindlustusmakse
See on summa, mida Sa maksad kindlustusandjale, et leping kehtiks. Makse suurus sõltub mitmest tegurist: Sinu kindlustusajaloost, sõiduki andmetest, juhi vanusest ja ka piirkonnast, kus autot kasutatakse.
Näide: Kui Sa sõidad aastaringselt Tallinnas ja Sul on eelnev kahjunõue, võib kindlustusmakse olla kõrgem kui näiteks Saaremaal elaval juhil ilma ühegi avariita.
Kindlustusperiood
Ajavahemik, mille jooksul kindlustus kehtib – enamasti 12 kuud. Võid valida ka lühema perioodi (nt hooajalise kasutuse korral).
Kindlustusjuhtum
See on sündmus, mille korral kindlustus hakkab tööle. Liikluskindlustuses tähendab see liiklusõnnetust, mille tagajärjel keegi saab kahju – olgu see siis materiaalne (sõiduk, vara) või tervisekahju.
Näide: Kui Sa sõidad foori tagant välja ja põrkad kokku teise autoga, oled põhjustanud liiklusõnnetuse. Kui Sina olid süüdi, hüvitab kahjud Sinu liikluskindlustus.
Hüvitis
Rahaline kompensatsioon, mida kindlustus maksab kannatanule. Sulle kui süüdiolevale juhile ei hüvitata oma auto parandamist – selleks on mõeldud kasko.
Näide: Kui Sa sõidad otsa jalgratturile ja tema jalgratas saab kahjustada, maksab kindlustus jalgratta parandamise või asendamise kinni.
Välistused
Olukorrad, mille puhul kindlustus ei kehti. Liikluskindlustuses on tüüpilised välistused näiteks:
- sõit ilma juhiloata,
- alkoholi või narkootikumide mõju all sõitmine,
- tahtlik kahju tekitamine.
Kui sellised asjaolud on tuvastatud, võib kindlustusandja nõuda kahjusumma hiljem Sinult tagasi (tagasinõue ehk regress).
Kindlustusleping ei pea olema nagu mõistatus
Kui tead, mida mõisted tähendavad ja kuidas need omavahel seotud on, oskad Sa paremini hinnata, kas leping katab kõik Sinu vajadused.
Kindlustusmaaklerina oleme Sinu kõrval igas etapis – me ei müü kindlustust, vaid aitame Sul valida, mõista ja otsustada. Kui Sul on liikluskindlustuse osas kahtlusi, vaatame selle hea meelega koos Sinuga üle.
