Kui liigud bussiga, liigutad rohkem kui vaid rattaid – Sa liigutad inimeste elu ja usaldust. Seetõttu on bussi liikluskindlustus midagi palju enamat kui seadusest tulenev kohustus. Kontrolli oma bussi liikluskindlustuse kehtivust ja sõlmi vajadusel leping vaid mõne minutiga!
Milleks on bussi liikluskindlustus vajalik?
Bussid, kui reisijatevedu teenindavad rasked ja suured sõidukid, on liikluses eriliselt vastutusrikkad. Avariiline olukord ei tähenda ainult kahju sõidukitele, vaid puudutab tihti mitut inimest korraga, kes võivad viga saada. Liikluskindlustus vältab neid olukordi rahaliselt, pakkudes hüvitist kõigile kannatanutele, võttes vastutuse bussi valdaja õlult.
Liikluskindlustus on:
- Kohustuslik kõigile liikluses osalevatele mootorsõidukitele.
- Rahalist kaitset pakkuv – kui kahju on tekitatud kolmandatele osapooltele.
- Usaldusväärsuse nurgakivi – klientide, lapsevanemate ja koostööpartnerite jaoks.
Busside liigid: eesmärgipõhine ja keretüübiline jaotus
Busside klassifitseerimine aitab mõista, millised riskid kaasnevad erineva kasutusega ja kuidas see mõjutab liikluskindlustuse vajadust.
1. Eesmärgipõhine jaotus:
1. Kaugliinibussid
Need on mõeldud pikamaatranspordiks, sageli varustatud tualettide, reguleeritavate istmete, kliimaseadmete ja suurte pagasiruumidega. Tihti liiguvad nad öösiti või mitmepäevasel marsruudil, mistõttu juhtide töö- ja puhkeaeg ning sõiduki tehniline korrasolek on eriti kriitilised.
2. Turismibussid
Kasutatakse grupireisideks ja ekskursioonideks. Neil on mugav sisustus, mikrofoniga giidikoht ja vahel ka külmik või multimeediaseadmed. Kuna marsruudid pole alati ette teada, on oluline, et buss oleks turvaline ka väiksematel teede või mägistes piirkondades.
3. Linnabussid
Lühikese vahemaa jaoks mõeldud bussid, mis teevad tihti peatusi ja töötavad suure reisijatevooga. Iseloomulikud on madal põrand, paljud seisukohad ja kiired peatused, mistõttu on suurem risk ootamatuteks pidurdamisteks ja reisijate kukkumiseks.
4. Koolibussid
Mõeldud laste vedamiseks kooli ja tagasi. Peavad vastama eraldi ohutusnõuetele: olema varustatud selgelt nähtava lasterühma märgiga ja töökorras turvavöödega ning olema üldse väga heas tehnilises seisukorras. Juht peab olema kogenud lastega suhtlemisel ja valmis vajadusel neid korrale kutsuma.
5. Kahekorruselised bussid
Tavaliselt kasutatakse linnatuurideks või suurtesse sihtkohtadesse reisivate gruppide jaoks. Kõrgem raskuskese muudab need tuulise või libeda ilmaga ebastabiilsemaks. Lisaks vajavad sellised bussid rohkem ruumi manööverdamiseks ning eraldi kõrguse piirangute arvestamist.
6. Ekskursioonibussid
Sarnased turismibussidega, kuid lühema distantsi jaoks. Kasutatakse koolide, töökollektiivide ja organisatsioonide väljasõitudel. Vajalik on reisijate nimekirja olemasolu, selge leping ning bussijuhi ja bussi vastavus tellimistingimustele.
7. Reisi mikrobussid
Kompaktsed ja paindlikud, mahutavad tavaliselt 7–16 reisijat. Levinud firmade transpordivajaduste või väikerühmade reisimisel. Sageli kasutatakse erasõitudeks, mistõttu vajab tähelepanu, kas sõit toimub rendi, tööülesande või eraotstarbel.
8. Mahtuniversaalid
Piiri peal sõiduauto ja bussi vahel – näiteks 5–9-kohalised sõidukid, mida kasutatakse väikeste gruppide või pere transpordiks.
9. Lõõtsaga bussid
Liigendatud bussid, millel on „painduv“ keskkoht. Vajavad erilist tähelepanu pööretel, eriti kitsastes oludes, kuna liigendatud konstruktsioon käitub keeramisel teistmoodi. Suure reisijate hulga tõttu on ka avarii tagajärjed tavapärasest suuremad.
10. Elamubussid
Ümber ehitatud ekskursiooni- või linnaliinibussid, mida kasutatakse matkabussidena või isegi püsiva elamispinnana. Kindlustamise puhul tuleb selgelt määratleda, kas tegemist on eraveoks, äritegevuseks või statsionaarseks kasutuseks mõeldud sõidukiga.
11. Kaubareisi kaubikud
Segatüüpi sõidukid, kus on ühendatud kaubavedu ja reisijate vedu. Kindlustuse seisukohalt tuleb arvestada kauba iseloomu, kinnitust ja reisijate kaitstust. Vead kaubaruumi turvasüsteemides võivad põhjustada reisijatele vigastusi.
12. Muud bussid
Siia kuuluvad erilahendused, näiteks liikuvad kontorid, vereloovutusbussid, meditsiinibussid vms. Liikluskindlustuse lepingus ei pruugi sellise bussiga väga erisusi esineda. Kaskokindlustuse sõlmimisel tuleb aga arvesse võtta seadmete väärtust, sõiduki eripärasid ning teenuse osutamise spetsiifikat.
2. Keretüübiline jaotus:
- Kaubik-tüüpi minibussid (2–16 kohta): Paindlikud, kuid tihti ülekoormatud. Eriti oluline on kandevõime ja turvaseadmete sobivus.
- Keskmise suurusega bussid (17–30 kohta): Kasutusel nii ekskursioonidel kui õpilasvedudel. Vajavad eraldi parkimiskohti ja kitsastel teedel oskuslikku manööverdust.
- Suurbussid (üle 30 koha): Liinibussid ja kaugliinid. Väga oluline on juhtide kogemus, eriti tagurdamisel, pööretel ning linnasõidul.
Bussiga liiklemise erisused
1. Pikem pidurdusteekond
Bussi suur mass tähendab, et see ei saa peatuda sama kiiresti nagu sõiduauto. Isegi madalal kiirusel vajab buss märgatavalt pikemat pidurdusmaad, eriti täislastis, vihma või lumega. Bussijuht peab pidevalt jälgima eesolevaid ohte ja hoidma pikivahet, sest ootamatu pidurdamine pole sageli võimalik.
2. Kere pikkus mõjutab manöövreid
Bussid, eriti liini- ja kaugliinibussid, võivad ulatuda üle 15 meetri pikkuseks, mis tähendab, et iga pööre tuleb teha laiemalt ja ettevaatlikumalt. Kitsastel ristmikel ja tagasipööretel tuleb kasutada rohkem sõiduradasid ning tagurdamine vajab tihti juhendamist või kaamerate abi. Iga vale nurk võib lõppeda kõnniteel või teise sõiduki kriimustamisega.
3. Halb ülevaade bussi tagumisest poolest
Bussijuhtidel ei ole tagumisest aknast kasu ning nähtavus on piiratud. Peeglid, tagurduskaamerad ja ultraheliandurid pakuvad abi, kuid nendele ei saa pimesi loota. Bussijuht peab olema kogu aeg teadlik oma sõidukist tervikuna, eriti manööverdades kitsastes parklates või linnakeskkonnas.
4. Liikluse aeglustamine
Busside sagedased peatumised, kiirendamine ja aeglane pööramine muudavad need liiklust aeglustavaks teguriks. Bussijuht peab oskama oma sõidu sujuvaks muuta, et mitte tekitada tarbetuid ummikuid ega sundida teisi liiklejaid ohtlikke möödasõite tegema. Peatuskohtade valik ja õigeaegne suunatule kasutus on võtmetähtsusega.
5. Peatused ja ülesõidud
Reisijate peale- ja mahatulek peab toimuma ohutult, ilma et nad astuksid otse sõiduteele või jääksid bussi ja kõnnitee vahele lõksu. Bussijuht peab hoolikalt jälgima peatusi ja veenduma, et uste avamine toimub ainult siis, kui olukord on turvaline. Samuti tuleb arvestada liikumispuudega reisijatega, kes vajavad rohkem aega ja ruumi.
6. Linnas liiklemine
Vanades linnades või äärelinnade elurajoonides võivad kitsad teed, pargitud autod ja madalad oksad muuta bussi liikumise väga keeruliseks. Vahel tuleb bussi juhtimisel korraks kogu liiklus peatada, et vajalik manööver ohutult sooritada. Sellistes olukordades peab bussijuht oskama kiiresti reageerida ja samas rahulikuks jääda.
7. Liiklusmärkide ja piirangute tõlgendamine
Bussi kõrgus, laius ja teljekoormus võivad piirata mitmete tänavate ja tunnelite läbimist. Bussijuht peab teadma, millised märgid teda otseselt puudutavad ning planeerima marsruudi ette, vältimaks olukordi, kus buss ei mahu läbi või sõidab ülekaalus sillale. Iga vale otsus võib tähendada ohtlikku olukorda või kallist päästeoperatsiooni.
8. Peeglite kasutus ja pimenurgad
Bussi küljel olevad peeglid on eluliselt olulised, kuna bussi ümber jäävad ulatuslikud pimealad. Nähtavuse tagamine eeldab pidevat peeglite kontrollimist, eriti kui bussijuht peab jälgima, kas keegi reisijatest väljub või astub sõiduki kõrvale. Vale hetkeline tähelepanu hajumine võib kaasa tuua traagilise õnnetuse.
9. Reisijate liikumine sõidu ajal
Erinevalt teistest sõidukitest peab bussijuht arvestama, et reisijad võivad sõidu ajal püsti tõusta või isegi ringi liikuda. Kaugliini söitudel on turvavööd kohustuslikud, linnas vajab aga igasugune pidurdamine või manööver äärmist ettevaatust, et keegi ei kaotaks tasakaalu ega saaks viga. Eriti vastuvõtlikud on kukkumistele vanurid ja lapsed.
10. Kliendisuhtlus rooli taga
Bussijuhil tuleb tihti vastata küsimustele, juhatada eksinud reisijaid või tegeleda rahulolematute klientidega. Seda kõike peab ta tegema, säilitades fookust liiklusel – ilma närvilisuseta, aga samas kindlalt. Professionaalne ja rahulik suhtlus on bussi juhtimise osa, mis eeldab head pingetaluvust ja empaatiavõimet.
Bussidega seotud liiklusõnnetused – riskid, mustrid ja järeldused
Bussid osalevad liikluses igapäevaselt ja intensiivselt, mistõttu nende osalus on statistiliselt märkimisväärne. Aastatel 2007–2016 toimus Eestis igal aastal keskmiselt 775 liikluskindlustuse juhtumit, milles osales buss. 2016. aastal kerkis see number lausa 988-ni, neist enam kui 64% põhjustati busside endi poolt. See tähendab, et keskmiselt kolm liiklusõnnetust päevas oli seotud bussiga.
Üheks olulisemaks põhjuseks, miks bussid sagedamini õnnetustesse satuvad, on nende suur läbisõit ja aktiivne kasutus. 2016. aastal oli busside keskmine kahjutihedus 17,36, samal ajal kui sõiduautodel oli see 4,95.
Kahjude sisu ja ulatus on samuti märkimisväärne. Kuna bussides viibib korraga palju inimesi, on potentsiaalne kahju suurem – nii materiaalses kui ka isiklikus plaanis. Näiteks 2016. aastal olid busside poolt põhjustatud juhtumite keskmised kahjusummad 26% kõrgemad kui keskmised kindlustusjuhtumid üldiselt. Veelgi olulisem on see, et juhtumites, kus buss ise oli kannatanuks, oli kahju lausa 72% suurem kui tüüpilises kindlustusjuhtumis.
Kõige levinumad busside põhjustatud õnnetused toimuvad linnaliikluses – teedel ja ristmikel. 2016. aastal põhjustas üle poole juhtumitest reastumisel, möödasõidul või kõrvalritta kaldumisel tekkinud kokkupõrge. 28% juhtumitest olid seotud parkimisega, eelkõige siis, kui mööduv buss sõitis vastu pargitud autot või tagurdas mõne teise sõiduki vastu. 17% olid ühesõidukiõnnetused, sealhulgas olukorrad, kus reisijale tekitati kahju bussi äkkpidurduse või muu ootamatu manöövriga, ilma et toimunuks kokkupõrget.
Ilmastikutingimused mõjutavad õnnetuste arvu tugevalt. 2016. aasta jaanuaris ja novembris – lumise ja libeda ilmaga – tõusis juhtumite arv hüppeliselt. Näiteks 2. novembril, kui saabusid esimesed miinuskraadid ja lumesadu, põhjustasid bussid koguni 8 kindlustusjuhtumit ühel päeval.
Territoriaalselt toimub enamik õnnetusi Harjumaal ja eelkõige Tallinnas – 2016. aastal leidis 69% kõigist Eestis busside poolt põhjustatud õnnetustest aset just pealinnas, kusjuures pooled nendest Kesklinna linnaosas. See näitab, kui oluline on linnaliikluses ettevaatlikkus, oskus kohaneda tiheda liiklusvooga ja vajadus pideva tehnilise järelevalve järele.
Kokkuvõttes tuleb bussiomanikel ja vedajatel olla teadlikud, et risk ei seisne ainult masinas endas, vaid selle igapäevases liikumises, asukohas ja ilmastikutingimustes. Regulaarne koolitus, tehniline kontroll ning ohutusnõuete range täitmine on hädavajalikud, et vähendada õnnetuste arvu ja tagajärgi. Liikluskindlustus aitab kanda rahalist koormat, kuid tõelist turvatunnet loob vaid teadlik ja hoolas tegutsemine.
Reisijate ohutus bussis
- Turvavöö on kohustuslik: Eesti seadus näeb ette, et kõik reisijad peavad kinnitama turvavööd. Bussijuht võib ja peab vajadusel sekkuma, kui reisija ei allu ohutusreeglitele. Turvavöö mittekasutamine on üks peamisi vigastuste põhjuseid isegi linnaliinidel.
- Keelatud on sõidu ajal seismine või vahekoridoris liikumine: Liikuv reisija on avarii korral esimene, kes saab viga. Eriti ohtlik on see äkkpidurduse korral, kus isegi aeglasel kiirusel võib kukkumine kaasa tuua raskeid traumasid.
- Pagas ja isiklikud esemed tuleb paigutada ohutult: Pudenev kohver võib saada traumade põhjuseks. Kotid, kohvrid ja muud väärtuslikud esemed peaksid olema kindlalt paigutatud pagasiruumi või istmete alla.
- Bussi sisemuses ei tohi olla lahtiseid esemeid: Ka joogipudel võib pidurdusel osutuda ohtlikuks projektiiliks. Bussijuht peab enne sõidu alustamist veenduma, et vahekäik oleks vaba.
- Väljapääsuteed ja avariivarustus peavad olema ligipääsetavad: Esmaabikomplektid, tulekustutid ja hädahaamrid peavad olema täidetud ja töökorras. Evakuatsiooniplaan peab olema kõigile reisijatele võimalikult lihtsasti mõistetav.
Lastega reisimisel
Laste ohutus vajab eraldi tähelepanu, kuna nad ei pruugi ise ohutusreegleid mõista.
- Bussis peavad olema töökorras turvavööd, soovitavalt kolmepunktivööd.
- Lasterühmadele tuleb paigaldada vastav tunnusmärk.
- Buss peab olema eelnevalt tehniliselt kontrollitud, sh rehvid, pidurid, tuled.
- Reisi alguses tuleb lastele anda üheselt mõistetavad käitumisjuhised.
- Bussijuht võib keelata sõidu või katkestada selle, kui turvalisuse nõuded pole täidetud.
Millist kahju liikluskindlustus ei hüvita?
Kuigi kohustuslik liikluskindlustus katab kannatanule tekitatud kahju, ei tähenda see, et kindlustus kataks kõik võimalikud olukorrad. On oluline teada, millistel juhtudel ei ole kindlustusandjal kohustust kahju hüvitada, et vältida ootamatuid kulutusi ja arusaamatusi
- Sõiduki enda kahjustused – liikluskindlustus ei hüvita kahju õnnetuse põhjustanud bussile endale. Selleks jaoks tuleb sõlmida kaskokindlustus. Huvi korral loe lähemalt juba siit.
- Sõiduki valdaja või omaniku varaline kahju – kui juht tekitab kahju iseenda varale, näiteks pargib bussi vastu oma erahoone seina, siis seda liikluskindlustus ei kata.
- Saamata jäänud tulu – kui bussi ei saa kasutada tööks või teenuse osutamiseks, siis saamata jäänud tulu ei hüvitata. Seda välja arvatud juhul, kui see tuleneb inimese töövõimetusest kehavigastuse tõttu.
- Väärtuslike esemete kahjustused – raha, väärisesemed, kunstiteosed, väärtpaberid ja muud hinnalised esemed, mida keegi endaga kaasas kandis, ei kuulu liikluskindlustuse kaitse alla.
- Kulu asendusvahendile või kasutuse katkestusele – kui buss on remondis ja tuleb kasutada asendusbussi, ei kuulu selle rent, taksoteenus või muu asenduslahendus liikluskindlustuse alt hüvitamisele.
- Kahju, mis tekkis ilma otsese liiklusõnnetuseta – kui näiteks kivi lendas maanteelt vastu bussi esiklaasi, ei pruugi see juhtum kvalifitseeruda kindlustusjuhtumiks, kuna puudub selgelt määratletud süüdlane.
- Tulevikus tekkinud majanduslik kahju – näiteks kui kannatanu väidab, et õnnetus rikkus tema ettevõtte võimaliku koostööleppe, ei kuulu sellised hüpoteetilised kahjud liikluskindlustuse alla.
Seetõttu on oluline igale bussiettevõtjale või sõiduki omanikule selgepiiriliselt teada, mida kohustuslik liikluskindlustus katab ja mida mitte. Vajadusel tuleb kaaluda lisakindlustusi nagu kasko, et kaitsta ka enda vara ja ärilisi huve.
