Liikluskindlustuse seadus – Sinu kindlus liikluses

Liikluskindlustus on juba ammu osa meie igapäevaelust ja Sinu kaitse ootamatuste vastu liikluses, mitte mingi formaalsus. Eestis reguleerib liikluskindlustust liikluskindlustuse seadus, mille eesmärk on tagada, et iga liikleja oleks kaitstud ja vastutaks samas oma tegude eest. Eelmisel aastal uuenenud liikluskindlustuse seadus tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, mis teevad kindlustamise lihtsamaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.

Kõige olulisemad punktid liikluskindlustuse seadusest

Liikluskindlustuse seadus kehtestab selged reeglid liikluses osalejatele. Siin on mõned kõige olulisemad punktid:

• Liikluskindlustus on kohustuslik – iga sõiduk, mis osaleb liikluses, peab olema kindlustatud. See tagab, et kui tekivad kahjud, ei jää kannatanu üksi neid kinni maksma.
• Kahju hüvitamine – kui juhtub õnnetus, siis kannatanu saab kahju hüvitamise süüdioleva isiku kindlustusseltsilt, mitte otse temalt endalt.
• Piiriülene kindlustuskaitse – sõlmitud liikluskindlustuse lepingu kindlustuskaitse kehtib Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis. EMP lepinguriigid on:

Liikluskindlustus kehtib samadel alustel ka nendes EMP välistes riikides:

Monaco
San Marino
Vatika

Lisaks sellele kehtib liikluskindlustus ka teistes rohelisele kaardile märgitud riikides, kuid ainult siis kui roheline kaart on väljastatud ja kohustuslikus korras kaasa võetud. Nendeks riikideks on:

Kuidas liikluskindlustuse seadus Sulle kasu toob?

Liikluskindlustuse seadus ei ole mõeldud kellegi karistamiseks, vaid kaitsmiseks. Siin on kolm põhjust, miks see seadus on ka Sinu huvides:

• Rahaline turvalisus – ootamatused võivad minna kalliks maksma. Seadus tagab, et Sa ei pea kahjusid ise kinni maksma.
• Õiglus liikluses – kindlustusvõrdsus tähendab, et igaüks vastutab oma tegude eest ja kannatanud ei jää abita.

Kõigest lähemalt…

Liikluskindlustuse kehtivus

1. Liikluskindlustus peab olema sõlmitud ka siis, kui auto seisab
Seadus ütleb selgelt, et liikluskindlustus peab olema kehtiv ka siis, kui sõiduk ei liigu. Kui auto seisab, aga see võib teoreetiliselt ikkagi millegi vastu veereda või muul moel kahju teha, siis loetakse see kindlustuse alla kuuluvaks juhtumiks. Nii tagatakse, et ka seisva auto põhjustatud kahju eest on kaitse olemas.
2. Kindlustuseta sõiduki kasutamine on keelatud
Liiklusest osa võtval sõidukil peab alati olema kehtiv liikluskindlustus. Kui kindlustus puudub, ei tohi sõidukiga üldse sõita. See keeld ei ole vaid paberireegel – selle rikkumise eest võib saada trahvi ning kahju korral peab kahjud ise kinni maksma.
3. Kindlustus ei kehti, kui sõidukit kasutatakse näiteks võistlustel
Kui auto või muu sõiduk osaleb spordiüritusel, kus teed on teistele suletud, siis tavapärane liikluskindlustus ei kehti.
4. Liikluskindlustus ei kata veose kahjustusi
Kui teed näiteks kolimisteenust või vedu tellimuse alusel, ei kata liikluskindlustus selles autos oleva kauba kahju. Sellisel juhul peab kasutama eraldi kaubaveokindlustust. Reisijate puhul on siiski kaitse olemas, kui vedu toimub näiteks bussiga.

Vastutus ja kohustused

1. Kindlustuskohustus lasub omanikul või vastutaval kasutajal
Kui sõiduk on registreeritud Sinu nimele või oled märgitud vastutava kasutajana, siis on kindlustuse sõlmimise kohustus Sinul. Kui kindlustust pole ja midagi juhtub, vaatab seadus just Sinu poole.
2. Kindlustuse saab sõlmida kuni aastaks
Liikluskindlustusleping kehtib maksimaalselt ühe aasta korraga. Kui soovid pikemat kindlustust, tuleb seda igal aastal uuesti pikendada. See aitab hoida lepingud ajakohasena ja annab võimaluse kindlustuspakkujat vajadusel vahetada.
3. Kindlustusandjal on kohustus leping sõlmida
Kui Sul on sõiduk ja seadusest tulenev kindlustuskohustus, ei tohi kindlustusfirma lepingu sõlmimisest keelduda. Nad võivad küll küsida lisateavet või teha kontrolli, aga lihtsalt “ei” öelda ei ole neil lubatud, kui kõik seaduslikud eeldused on täidetud.
4. Kui sõidukit ei kasutata terve aasta, soovitame selle kindlasti registrist ajutiselt maha kanda
Kui auto seisab kasutamatult terve aasta ja seda ei liigutata, on mõistlik see seniks liiklusregistrist kustutada. Nii kaua ei vaja sõiduk ka liikluskindlustust. Kui aga kasvõi ühe korra liiklusesse minnakse, peab kindlustus olema olemas! Kui oled unustanud sõiduki registrist maha kanda või pole sellele pärast 12 kuud uut kindlustust sõlminud, rakendub sundkindlustus. Loe lähemalt meie artiklist.

Kindlustuslepingu sõlmimine ja kestus

1. Roheline kaart näitab kindlustuse rahvusvahelist kehtivust
See dokument tõendab, et Sinu liikluskindlustus kehtib ka teistes riikides. Dokumendi esitamiseks sobib nii vastav paber kui ka fail.
2. Kindlustusleping ei saa kattuda teise kehtiva lepinguga
Sa ei saa samale sõidukile sõlmida mitut korraga kehtivat lepingut. See hoiab ära segaduse ja topeltmaksmise.
3. Kui sõiduk antakse üle uuele omanikule, liigub kindlustus kaasa
Kui auto omanik vahetub ja see registreeritakse ümber, liiguvad ka kindlustuslepingu õigused ja kohustused uuele omanikule üle, kuid ta peab selle oma nimele ümber vormistama.
4. Kindlustusleping lõpeb automaatselt, kui sõiduk kustutatakse registrist
Kui Sinu auto kustutatakse liiklusregistrist, kaotab ka kindlustusleping kehtivuse. Sama juhtub, kui transiitmärk aegub või auto antakse edasi, aga uut omanikku ei registreerita 30 päeva jooksul. Need on automaatsed lõppemised – Sa ei pea ise eraldi lepingut katkestama.

5. Kindlustuslepingu ülesütlemine ei mõjuta varasemat hüvitamist
Kui Sul on toimunud kahjujuhtum ja sõiduk läheb mahakandmisele või pikemaks ajaks remonti, võib kindlustuslepingu peale juhtumit katkestada, sest seda ei ole enam vaja.
6. Kindlustusandja ei tohi pakkuda ainult automaatselt pikenevaid lepinguid
Seadus keelab kindlustusandjatel piirata valikut ainult automaatsete lepingutega. Sul peab alati olema võimalus sõlmida leping, mis lõpeb kindla tähtajaga ega pikene ise. See aitab Sul iga kord hinnata, kas tingimused ja hind sobivad.
7. Kindlustuspoliis väljastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
Kui oled liikluskindlustuse sõlminud, peab kindlustusandja Sulle selle kohta väljastama poliisi – paberkandjal, e-kirjaga või näiteks PDF-failina. Kui sõidukit kasutab keegi teine, võib lepingu väljastada ka talle. Nii on alati võimalik vajadusel tõendada, et kindlustus on kehtiv. Kindlustusestis saadame lepingu alati e-kirjaga!
8. Kindlustusandja peab teavitama enne lepingu automaatset pikenemist
Kui Sul on sõlmitud automaatselt pikenev leping, peab kindlustusfirma vähemalt 14 päeva enne perioodi lõppu Sind teavitama uue perioodi hinnast ja tingimustest. See annab Sulle aega võrrelda hindu ja vajadusel leping lõpetada või uus pakkumine vastu võtta.

Hinnakujundus ja aus kohtlemine

Hüvitise suurus on piiratud – aga samas kõrge
Isikukahju kindlustussumma on 6,45 miljonit kindlustusjuhtumi kohta. Asjakahju kindlustussumma on 1,3 miljonit eurot. Need on max summad. Kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju kuni kindlustussummani. Kui õnnetuse läbi tekkinud kahju on näiteks 20 000 eurot, siis kindlustusandja maksabki 20 000 eurot. Kui aga kahju on näiteks 8 miljonit eurot, mis sisaldab saamata jäävat tulu kannatanu elu lõpuni ning kallist hooldus- ja taastusravi, siis kindlustusandja maksab 6,45 miljonit eurot.

Kahjujuhtumid ja hüvitised

1. Kahju hüvitamine käib kindlustuse kaudu, mitte süüdlaselt otse
Kui satud õnnetusse ja teine osapool on süüdi, siis hüvitise maksab tema kindlustus. Sina ei pea temaga ise vaidlema ega raha nõudma. See muudab olukorra vähem stressirohkeks ja tagab, et saad oma kahjud kiiremini korvatud.
2. Kindlustus ei kata kõike – mõned erandid on seaduses kirjas
Näiteks ei hüvitata keskkonnakahju (v.a otsene päästetöö), saamata jäänud kasumit või iseendale tekitatud kahju. Samuti ei maksta näiteks välja, kui sõitsid vastu kivi, mis lendas su enda ratta alt. Aga paljud varem välistatud olukorrad kuuluvad nüüd siiski hüvitamise alla, näiteks asendusauto kulud.
3. Kindlustus ei arvelda alati läbi kliendi, vaid võib ka otse remonditöökojale tasuda
Kui lased auto ära parandada, võib kindlustus otse töökojale tasuda. Selleks väljastatakse nn garantiikiri. Nii ei pea Sa oma rahaga vahepeal tasuma, vaid kõik toimub otse kindlustuse ja töökoja vahel.
4. Kui auto jääb taastamatuks, saad hüvitist auto väärtuse ulatuses
Kui kahju on nii suur, et autot pole mõistlik parandada, maksab kindlustus auto eelseisundi väärtuse ulatuses. Kui auto jääb Sulle (nt varuosadeks), arvestatakse hüvitisest maha see, kui palju see veel väärt on. Kui loovutad auto kindlustusele, saad täissumma.
5. Fond sekkub, kui kindlustusandja ei suuda kahju hüvitada
Kui kindlustusselts on pankrotis või ei maksa hüvitist välja, ei jää kannatanu tühjade kätega. Fond võtab hüvitamise enda kanda, kui

• süüdlase sõiduk ei olnud kindlustatud;
• süüdlase kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat;
• süüdlase kindlustusandja ei vasta nõudele 2 kuu jooksul;Sellisel juhul astub mängu Liikluskindlustuse Fond.

Fond hüvitab kahju samadel tingimustel nagu tavaline kindlustusandja ja aitab tagada, et õiglus saab teoks ka keerulisemates olukordades.
6. Kannatanu võib valida, milliselt kindlustusandjalt hüvitist nõuda
Kui kahju tekib, on kannatanul õigus valida, kas esitada nõue enda kindlustusandjale või sellele, kes kindlustas õnnetuse põhjustaja. See aitab saada hüvitise kiiremini kätte, eriti kui Sa ei taha hakata võõra kindlustusfirmaga suhtlema. Aga kui ühega juba alustad, siis poole pealt ümber mõelda enam ei saa.
7. Nõue kindlustusandjale tuleb esitada 30 päeva jooksul
Kui otsustad nõude esitada oma kindlustusele, tuleb see teha 30 kalendripäeva jooksul pärast õnnetust. Kui see aeg möödub, kaob see võimalus. Seepärast tasub kahju korral tegutseda kiiresti – ka siis, kui kõik tundub esialgu väike ja lihtne.
8. Kindlustusandja peab kahju uurima – ja Sul on kohustus aidata
Kui Sa oled kahju põhjustaja või kannatanu, pead kindlustusandjale andma võimaluse asja uurida. Näiteks näitama kahjustatud autot või andma vajalikku infot. Kui Sa seda ei tee, võib kindlustus hüvitise maksmise edasi lükata või osaliselt keelduda.
9. Kannatanu peab kahjustatud asja alles hoidma vähemalt 7 päeva
Kui juhtub õnnetus ja Sinu auto saab kannatada, pead seda vähemalt 7 päeva alles hoidma, et kindlustus saaks kahju üle vaadata. Kui nad paluvad, tuleb autot alles hoida ka 15 päeva. Pärast seda võib alustada parandamist või muud tegevust.
10. Väiksem kahju tuleb ise ära hoida, kui võimalik
Seadus paneb kohustuse ka kannatanule – kui Sa saad midagi teha, et kahju ei süveneks, siis pead seda tegema. Näiteks vihmaga katma katki läinud autoakna kinni või lühiste vältimiseks aku lahti ühendama. Kindlustus ei hüvita kahju, mida oleks saanud lihtsalt ära hoida.
11. Lepingu ülesütlemine või taganemine ei mõjuta varasemate juhtumite hüvitamist
Kui Sa lõpetad kindlustuslepingu või taganed sellest, ei tähenda see, et kindlustus ei peaks enam hüvitist maksma. Kui juhtum toimus lepingu kehtivuse ajal, on kindlustusel kohustus kahju ikkagi hüvitada. Leping lõpetab tulevase kaitse, mitte tagantjärele õigused.

Töövõime ja tervisega seotud kahjud

1. Töövõime kaotuse korral saad hüvitist saamata jäänud tulu eest
Kui õnnetus põhjustas tervisekahjustuse ja Sa ei saa enam töötada nagu varem, saad kindlustuselt hüvitist saamata jäänud palga eest. Arvutamisel võetakse aluseks Sinu varasem sissetulek ja see, kui palju Su töövõime vähenes. Vajadusel kaasatakse hindamisse ka arst.
2. Ajutine töövõimetus hüvitatakse ühekordse maksena
Kui oled mingi perioodi töövõimetu, võib kindlustus selle perioodi eest Sulle korraga makse teha. See aitab Sul oma elu paremini planeerida ja väldib pidevat ootamist. Hüvitis arvestatakse puudu jäänud tulu järgi.
3. Sissetulek arvutatakse ausalt ja mitme variandi järgi
Kui oled olnud vanemapuhkusel, ajateenistuses või töötanud välismaal, arvestatakse hüvitist vastavalt sellele. Iga inimese olukord on erinev ja seadus näeb ette, kuidas igal juhul õiglane arvestus teha. Eesmärk on, et keegi ei jääks ilma lihtsalt seetõttu, et töövorm oli teistsugune.
4. Töövõimetushüvitis väheneb pensionieas
Kui jõuad vanaduspensioni ikka, vähendatakse töövõimetushüvitist 60%-le varasemast sissetulekust. Seda tehakse seetõttu, et pensioniikka jõudes muutub tulu ka muude allikate kaudu kättesaadavaks. Muutus arvestatakse automaatselt ümber.
5. Kui töövõime muutub, arvutatakse hüvitis uuesti
Kui tervis paraneb või halveneb, tehakse uus hindamine ja töövõimetushüvitis kohandatakse vastavalt. See tähendab, et keegi ei jää ilma abita ega saa ka liiga suurt hüvitist, kui olukord on muutunud. Hindamisel võib Sind suunata arstlikule läbivaatusele, mille eest maksab kindlustus.
6. Kindlustusandjal on kohustus kaasata arstid töövõime hindamisse
Kui töövõime hindamine on vajalik (näiteks pikaajalise töövõimetuse korral), peab kindlustusandja selle tegemiseks kaasama arstiõppe läbinud isiku. Hindamine ei tohi olla ainult “lauatagune arvamus” – see peab põhinema ka meditsiinilisel hinnangul ja vajadusel ka arstlikul läbivaatusel.

Valu, kannatused ja mittevaraline kahju

1. Mittevaraline kahju hüvitatakse kindlas vahemikus – näiteks valu ja kannatused
Kui saad õnnetuses füüsilise või vaimse tervisekahju, kuulub ka see hüvitamisele. Summad on määratud olenevalt kahju raskusastmest – väiksemate vigastuste eest saab sadu eurosid, raskete eest kuni 7000 eurot. Kui asjaolud on eriti keerulised, võib summa olla ka suurem, kui seaduses kirjas.
2. Mittevaralise kahju alammäärad suurenevad igal aastal automaatselt
Seadus seob valude ja kannatuste hüvitamise miinimumsummad iga-aastase elukalliduse tõusuga. Igal jaanuaril vaadatakse need üle Statistikaameti tarbijahinnaindeksi põhjal. Nii tagatakse, et hüvitiste suurus ei jää ajale jalgu ja kaotatud elukvaliteet oleks ausalt kompenseeritud.
3. Ka kindlustusjuhtumi põhjustaja saab teatud juhtudel raviarved tagasi
Kui Sa põhjustad liiklusõnnetuse, siis üldjuhul Sa ise kindlustuse kaudu hüvitist ei saa. Aga erandina võid siiski saada tasutud oma ravikulud, kui need on seaduses ette nähtud. See annab väikese turvavõrgu ka neile, kes juhtumisi eksivad.
4. Fond ja kindlustusandjad avaldavad statistikat hüvitiste kohta
Et tagada läbipaistvus, peavad fond ja kindlustusseltsid avaldama infot, milliseid mittevaralise kahju hüvitisi nad maksavad ja mille alusel. See aitab mõista, millistes olukordades kui suured summad on tavapärased. Nii on Sul kui kliendil parem pilt, mis on õiglane.

Uue ja vana seaduse erinevused – mis muutus ja miks see Sulle oluline on?

15.juulil 2024 jõustunud liikluskindlustusseaduse uus versioon tõi kaasa mitmeid muudatusi, mis muudavad kindlustuskaitse Sinu jaoks õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Seaduse uuendamise eesmärk oli ühtlustada Euroopa Liidu liikluskindlustuse reegleid ning pakkuda paremat kaitset nii kannatanutele kui ka kindlustusvõtjatele.
Siin on peamised muudatused võrreldes varasema seadusega:

• Kõrgemad hüvitise piirmäärad – Varalise kahju hüvitise piirmäär tõusis 1,2 miljonilt eurolt 1,3 miljonile. Isikukahjude, nt vigastuste või surma puhul tõusis piirmäär 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. See tähendab, et raskete ja mitme kannatanuga õnnetuste korral on kannatanutel või nende perekondadel paremad võimalused vajalikku kompensatsiooni saada.
• Parem kaitse kindlustusandja maksejõuetuse korral – Kui kindlustusselts peaks muutuma maksejõuetuks, tagab Eesti Liikluskindlustuse Fond, et kannatanu saab siiski oma hüvitise kätte. See kehtib ka juhul, kui tegu on välisriigi kindlustusandjaga.
  Rohelise kaardi elektrooniline esitamine – Välisriigis registreeritud sõidukitega on nüüd Eestis lubatud esitada rohelist kaarti ka digitaalselt, muutes rahvusvahelise kindlustuse esitamise lihtsamaks ja ajakohasemaks.
• Uued nõuded elektrilistele tõukeratastele ja väikestele mootorsõidukitele – Alates 1. detsembrist 2024 peavad kõik mootori abil liikuvad sõidukid, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mille mass on suurem kui 25 kg, olema liiklusregistris arvel ja omama liikluskindlustust. See puudutab ka kiiremaid elektritõukerattaid, ATV-sid ja lumesaane.
•  Liikluskindlustus hüvitab nüüdsest ka kahjusid, mis varem olid seaduses välistatud. Muudatus tagab, et kindlustusandja kahjuhüvituse kohustuse ulatus on võrdne kahju tekitaja kohustuse ulatusega. Tühistatud on punktid, mis välistasid kindlustusandjal osade kahjude hüvitamise. Levinumaks näiteks on asendusauto kulu hüvitamine, mis varem tuli välja nõuda õnnetuse tekijatalt, nüüd aga läheb samuti kindlustuse hüvitise alla. Sellega hüvitatakse kannatanu kulud, mis tekivad asendusauto kasutamisega, kuni enda sõiduk remonti vajab. Välistuste alla ei kuulu näiteks enam sellised olukorrad, kus tee peal leidunud kivist või mingist kõvast esemest üle sõitmisel läheb see lendu ja teine sõiduk saab kannatada. Varem oli sellise õnnetuse põhjustajat keeruline välja selgitada, kuid tänapäeval on paljudel sõidukitel juba pardakaamerad. Nende salvestuste abil on võimalik kindlustuselt ka sellise kahju hüvitamist nõuda.Ära jäta oma kaitset juhuse hooleks – tutvu seaduse võimalustega ja tunne end liikluses kindlalt!